Eesti NSV kuni Stalini surmani 1944 okupeeriti Eesti uuesti Nõukogude liidu poolt (NL). Hävinud oli üle poole elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus
· Kuidas tegutsetakse (ettevõtte sisemine tegevusmoodus ehk kuidas ettevõte toimib, tasuvus ja arenguplaanid)? · Mulje ettevõttest (ettevõtte kuvand, maine, marketingiviis)? Äriidee osavaldkonnad peavad moodustama sobiva ja kordumatu terviku, mida konkurentidel on raske jäljendada. Ettevõtte edukus sõltub ettevõtja suutlikkusest välja selgitada oma eelised konkurentide ees. Ettevõtte äriplaanis kirjeldatakse äriideed, ettevõtte eesmärke ja tegutsemismeetodeid, mis aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Ettevõtte arenguplaani koostamisel lähtutakse äriideest, kuid kavandamise käigus võib see idee muutuda, kui nähakse uusi, paremaid võimalusi. Äriideed määratledes ei tasu liialt palju toetuda minevikule, vaid on oluline näha meetodeid, mille abil ettevõtte saavutab edu tulevikus. Kui ettevõttel on mitu erinevat äriideed, siis peab nende kohta koostama ka erinevad
annaabi.ee 
