Rahvuslik liikumine Eestis
1.klassist saati, lugemine ja usuõpetus siiski emakeeles. Ka ülikool venekeelne, v.a.
usuteaduskond, kaotas oma autonoomia ei saanud rektoreid ega professoreid valida, määrati
riigivõimu poolt. Üliõpilased ja õpetajad pidid kandma vormirõivastust. 3)õigeusku
ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja
Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad
said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st
kirikuõpetajast 104 olid uurimise all.
Poliitilised 1)kohtureform inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform selle tulemusena
raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida
majaomanikud.
H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku
sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die
Heimat.
A
annaabi.ee 
