“Kuldse kolmiku” tegevus Eestis 20. sajandi algul
rahvariiete ornamentide kogu.
Eesti Vabariigi algusaastail loobus K. Raud vabakunstniku elust ja asus tööle
haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919-
1923) Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse.
1907. Aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi
asutamist. K. Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegustsemisaastatel
mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Avas oma stuudikooli Tartus.
Tegustsedes 1919 Tallinnas haridusministeeriumi muinsusosakonna
juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi - tulevase Eesti
Kunstimuuseumi - asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv
tegelane ja auliige.
1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks.
Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20.
Sajandi olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses
kunstis.