Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents
üldse tootmast teist kaupa. 8. kasvavad tootmise alternatiivkulud (sh vastav joonis) - Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. 9. tegurimahukus (i.k. factor intensity) - Olukord, kus kaup on tööjõumahukas, kui tööjõu suhteline hind on madal, ja kapitalimahukas, kui kapitali suhteline hind on madal. 10.tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Riigid erinevad nende kasutuses olevate tegurivarude (s.t. kapitali ja tööjõu varude) poolest. Riik A on suhteliselt kapitalikülluslik ja riik B tööjõukülluslik. Tegurikülluslikkust saab defineerida kahe viisil: a) füüsilistes ühikutes (quantity definition) ja b) hinnaühikutes (price definition). 11. rahvuvaheline tootmistegurite liikuvus - Nii kapital, tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigipiire