Sakala kõrgustik
Viimased on vähem levinud. Lõunanõlval on ülekaalus Burtnieki lademe heledad või
roosakaskollased põimkihilised ja nõrgalt tsementeerunud liivakivid, milles esineb õhukesi
aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi
ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu,
Loodi Põrguorg).
Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk-
Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale.Vertikaalsihiliste
lõhede kohale kujunenud järsuveerulised vanad orud (ürgorud) on liigestanud ala lavadeks.
Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega
täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi
asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m
annaabi.ee 
