AJALOOFILOSOOFIA
loog. Lõpetanud kooli, läks ta Oxfordi, kus algul õppis ning hiljem õpetas
kuni surmani. Tegeles arheoloogiaga sai temast Rooma ajastu Inglismaa juh-
tiv teadlane omal ajal. Tema varajane teos Religion and Philosophy (1916)
kritiseerib empiirilist psühholoogiat ning analüüsib religiooni teadmiste alli-
kana. Sellele järgnes tema põhiline teos Speculum Mentis (1924), mis esitles
kultuuri filosoofiat kui mõistuse terviklikkust. Jagades kogemused viide ka-
tegooriasse (kunst, ajalugu, teadus, usk ja filosoofia), arutleb teos teadmiste
tasemete sünteesi üle. Tema järgmised raamatud Essay on Philosophical Met-
hod (1933) ja An Essay on Metaphysics (1940) räägivad sellest, et filosoofia
sõltub inimkonna ajaloost. Oma viimases teoses The Idea of History (1946)
arutleb Collingwood ajaloo üle kui distsipliini üle, kus igaüks vabastab aja-
loo oma mõtetes. Ainult mõteldes ennast toimunud sündmuste keskele ja
annaabi.ee 
