-ladina keelne, ühehäälne, saateta(harva tagasihoidlik orelisaade), puudub ühtne taktimõõte, laulurütm sõltub teksti rütmist, vabalt hõljuv rütm, kasutatakse proosatektse või vahelduva rütmiga vabavärsse, meloodia põhiliselt ühel noodil- retsitatsioonil, lause algab tõusvalt, ja lõppeb laskuvalt GREGORIUS I- Lääne-Rooma piiskop, läänekiriku ühtlustaja Alustas liturgia ühtlustamist, jõudis lõpule 11ks sajandiks, taasavas ladina kutseliste lauljate laulukooli, mis tegitses paavsti kapelli juures Sekvents - üks levinumaid vaimuliku laulu vorme keskajal, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud(tänapäeval levinud 20 stroofi pikkune surnumissa) Psalmoodia psalmi tekstid vaba ehitusega värssides Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisel Hümn kultuslaul Responsoorium keerulised, algselt koorirefrääniga soololaulud Keskaegsed põhihelilaadid Dooria Früügia Lüüdia Miksolüüdia
aastal. nüüd abiellus ta Marianne Leonite Ostroviga ja juba samal aastal sündis neil poeg Georg. Vabadussõja teenete eest sai A. Larka Eestist Vabadusristi I/1; 50 000 marka ja talumaa Harjumaal Voore mõisast; lätlastelt Karutapja ordeni II klassi, Soomest Valge Roosi ordeni I klassi ja poolakailt Polonia Restituta ordeni. Pärast Vabadussõja lõppu Eesti sõjavägi demobiliseeriti ja vidi üle rahuaegsele organisatsioonile just A. Larka juhtimisel. Sõjaministrei abina tegitses A. Larka kuni 1. jaanuarini 1925, mil lahkus halvenenud tervise tõttu teenistusest. Läks tervist parandama Sveitsi. Tundub, et sealne mäestikuõht tuligi ta tervisele kasuks, kuid mitte rahakotile tuluks. Sveitsist tagasi pöördunult müüs A. Larka ravimiskuludest tekkinud võlgade katteks oma Vabadussõjast saadud talu ja rentis järele jäänud vara eest harjumaal Saue vallas Jõgisool 7 hektarit maad. Seadis veski korda ja ei pidanud
annaabi.ee 
