Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid
Tasuvuspunkt põhineb kinnisvaraobjekti
maksimaalsel võimalikul kogutulul ehk tulul, mida peaks näiteks konkreetne büroohoone
tootma 100 protsendilise väljarenditavuse korral. Seejuures ei ole sealt tegevuskulusid veel
maha arvestatud. Tasuvuspunkti leidmisel jagatakse tegevuskulude ja laenuteeninduskulude
summa maksimaalse võimaliku kogutuluga. Maailmas on laenuandjate jaoks reeglina
aktsepteeritav tasuvuspunkti maksimaalne suurus 0,85. Laenukoormuse kattekordaja põhineb
aga puhtal tegevustulul (ingl. k. net operating income), mis saadakse maksimaalsest
võimalikust kogutulust vakantsuse tõttu saamata jääva rendi ja tegevuskulude mahaarvamisel.
Laenukoormuse kattekordaja leidmiseks jagatakse puhas tegevustulu laenuteeninduskuluga.
Reeglina on sobiv laenukoormuse kattekordaja suurus vähemalt 1,3. (Ibid., 172)
2. ANALÜÜTILINE ÜLEVAADE TALLINNA
BÜROOHOONETE TURU MÕJURITE MUUTUSTEST
Tallinnas oli 2013. aasta lõpu seisuga ligikaudu 600 000 m2 büroopindu (Tomson