Seltsil on sõlmitud tööleping seltsimaja perenaisega, kelle tööülesanneteks on maja kütmine ja hooldamine, ning maja avatuna hoidmine vähemat 6 tundi nädalas. Tegevused viiakse ellu vabatahtliku tööna. . Projektijuhi tasud on eelnevatel aastatel kaetud projektidest, neis projektides kus on võimalus projektikjuhi tasu taotleda. Projekti elluviimisel on planeeritud projektijuhi tasuks 1440 eurot. Selts saab maja haldamise ja avalike teenuste osutamiseks Põltsamaa valla eelarvest tegevustoetust. 2014 aastal oli see 8000 eurot. KOV toetab seltsi projektide omaosalust. Erinevate projektidega on piirkonda toodud aastatel 2000-2014 investeeringuid mahus 402 518 eurot. Kuna äriplaani raames teenitud tulu on plaanitud koguda turundustegevuseks, investeeringute tegemiseks ja projektide omaosaluste katmiseks, siis esialgu töökohtade arvu suurenemist me ette ei näe. Küll on plaanis võimalusel hankida lisaraha projektipõhiselt turundustegevusteks.
Sõjaaja valulisemaid probleeme teatritöös oli varustamine, peaaegu mitte midagi ei olnud saada. Töötajate arv kasvas kogu Saksa okupatsiooni jooksul. ühest küljest muutus teater tehniliselt järjest keerukamaks, mistõttu kasvas tehnilise personali osatähtsus, teisalt suurenes etenduste arv ja oli omakorda vaja rohkem maja ja etendusi teenindavat personali. Teatrid jäid Saksa okupatsiooni ajal natsionaliseerituks, riigilt saadi isegi vähest tegevustoetust. 1944. aasta märtsipommitamise käigus jäid kaks teatrit Tallinnas ilma majata. Väiketeatri hoonet purustati täielikult. Estonial jäid püsti varemed, kuid hävisid kõik olnud majas dekoratsioonid. Ka Draamateatri maja sai pommitamise käigus veidi kannatada ja veel märtsi lõppus kestsid parandustööd. Kuid maja oli alles ja 27, märtsil 1944 otsustasid kolm teatrit, et mängimist jätkatakse korrastatud Draamateatriruumides. Nädalapäevad jagati kolme teatri vahel.
annaabi.ee 
