Euroopa Liidu alused
EL-i liikmesriikides kehtivad EL-i normatiivaktide
kõrval ka siseriiklikud seadused. Seega kujutab EL-i seadusandlus endast
alati teatud sissetungi ehk interventsiooni liikmesriikide siseriiklikku
õiguskorda.Sellest aspektist lähtudes saab EL-i seadusandluse jagada 3
kategooriasse: 1) unifitseerivad õigusaktid 2) harmoniseerivad õigusaktid
3) koordineerivad õigusaktid. Vaatleme neid akte veidi lähemalt.
1) unifitseerimine (unification) siin asendatakse pea täielikult teatud
tegevustikud siseriiklikus seadusandluses EL-i pakutud
regulatsioonidega. Eriti sagedased on unifitseerivad dokumendid
ühtses agraar- ja konkurentsipoliitikas. Unifitseerivate
dokumentide peamiseks vormiks on määrus.
2) harmoniseerimine (harmonization) siin EL-i seadusandlusega
ühtlustatakse siseriiklikku seadusandlust viimast sealjuures
asendamata. Harmoniseerivate dokumentide peamiseks vormiks on
direktiiv
annaabi.ee 
