Postmodernism
Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus,
ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub
suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse
ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on
mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides
tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks
kompenseerima argirutiini.
Postmodernism
Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub,
seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste
deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib
sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte
rahulolevat keskklassi