, 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011).
, 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011).
annaabi.ee 
