Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
kas osutavad reaalsele objektile, kujundile pildil, sõnaskeemile või vastavad suuliselt.
Osutamist ja sõnastamist peaks ka lõimima (nt Näita ja ütle).
Küsimuste esitamisel lähtutakse vastuse keerukusest õpilase seisukohalt. Vastamist mõjutab
ka küsisõna positsioon. Lihtsam on vastata küsimusele, milles sõnajärg on vastavuses sõnade
järjekorraga väitlauses (Kass magab kus? Mari pani raamatu kuhu?). Sel juhul pole vaja
sõnajärge muuta. Lauseid koostades kasutatakse reaalseid tegevussituatsioone, pilte, skeeme
kui orientiire ning suunavaid korraldusi/küsimusi: Räägi, kuhu poiss läheb või Poiss läheb
kuhu?. Kui õpilane vastab sõna või sõnapaariga (läheb klassi), mis on dialoogis normaalne,
sõnastab Õp täislause (Õige. Poiss läheb klassi. Kordame koos.) Lausetüübi üldistatud
kujutluse loomiseks on vajalik moodustada võimalikult palju samatüübilisi lauseid.
17. Sõnaühend kõnearenduses ja praktilises grammatikas