jooksul täiendavat võimu ja lisaülesandeid, mis muutis ta tasapisi keskpangaks. On raske määratleda, millal ta lakkas olemast kommertspank ja muutus keskpangaks. Vastupidiselt Bank of England`ile paljud pangad mitte lihtsalt ei kasvanud keskpankadeks üle vaid olid keskpangad kohe asutamisest alates. Taoline keskpank kuulub algusest saadik de facto valitsusele, kuigi ta võib olla osaliselt eraaktsionäride valduses. Kui pank tegutseb keskpangana, s.t. määrab oma tegevussihid pigem üldsuse kui aktsionäride huvidest lähtudes, siis tegutseb ta ühiskondliku institutsioonina, isegi siis kui aktsionärid formaalselt valivad kõik tema juhtivad ametnikud. [1] 2.2 Keskpankade majanduslik roll Keskpanga olulisemate tegevusvaldkondadena tuuakse välja järgmisi funktsioone: · raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja avaluutakursi juhtimine · finants- ja pangandusjäreslvalve · arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine
Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England), 2) asutamise teel asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud üldsuse huvist lähtuvalt. Keskpankade funktsioonid 1) Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine: a) vahetuskursimehhanismi valik (ujuv-, fikseeritud kurss jne), b) ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine, c) tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat, d) otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata,
annaabi.ee 
