Mida teha, kuidas teha, millest teha jne. Tõenäoliselt tehtavad vead selle ülesande lahendamisel on ilmselt seotud rakendamise, analüüsi ja sünteesiga. Kui palju infot on õpilane võimeline mälust leidma, seda seostama jne. Mõtlemine on oluline osa peaaegu kõikides tegevuste sooritustes, kuna tegevuse käigus jälgib inimene alati iseennast, tulemust, keskkonda; teeb saadud info põhjal järeldusi ning plaanib edasisi tegevussamme. Kasutatud kirjandus: Henry Clay Lindgren, W. Newton Suter „Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas“ 1994.
(nuku ja mäe näide) Jäävuse mõiste tähendab, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine kujus. Näiteks kui meil on kümme nukku reas ja me asetame nukud ringi seisma, siis ei tähenda see, et meil on nüüd nukke vähem või rohkem. Nukke on ikka sama palju kui ritta paigutatuna. Kui kogusele midagi ei liideta ega lahutata, siis püsib kogus muutumatuna (s.t on jääv). (savi kuju muutmise näide) Pööratavus tähendab, et lapsed ei suuda nähtud tegevussamme oma mõtetes tagasi pöörata. Näiteks kui lapsed suudaksid ette kujutada, et vorstikujuline savijupp on võimalik ümmarguseks palliks voolida või pikaks venitatud maiustuste rida saab tagasi kokku lükata, siis oleks neil võimalik mõista, et asjade kuju või paigutuse muutmisel ("tagasi pööramine,,) ei muutu objektide kogus või hulk. Konkreetsete operatsioonide staadium- laps suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest operatsioonidest siin ja praegu.