Juhtimise alused
joonis 4.2).146
Plaanimist kui kompleksset protsessi ei saa iseloomustada ainult mingit ühte kriteeriumit eraldi aluseks võttes.
Pealegi on osa kriteeriume omavahel tihedalt seotud, näiteks ulatus ja struktuur. Üldplaneerimine kujutab endast
ka organisatsiooni kui terviku tegevuse plaanimist, osaplaanimine aga allüksuse või tegevusvaldkonna
plaanimist. Mõlemad kriteeriumid haakuvad osaliselt ka plaanimise sügavusega. Raamplaanimine (antakse ette
vaid tegevusraamid) on seostatav terviku ja üldplaanimisega, detailplaanimisega (plaanitakse üksikasjadeni)
seevastu allüksuste ja osaplaanimisega.
Kõige levinum on plaanimise üheaegne liigitus tähtaja ja sisu (lahendatavate ülesannete) järgi kolmeks:
pikaajalised (perspektiivsed e. strateegilised), keskajalised (taktikalised) ja lühiajalised (operatiivsed) plaanid.
Neid plaane võib lühidalt iseloomustada järgmiselt:
annaabi.ee 
