selleparast geograafia objektiks. 5. Looduse ja inimeste vahekorda m6isteti kaheti. Varasem, ritterlikratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism -inimeste tegevus ja käitumine, vahemalt oma geograafile huvipakkuvas osas, s6ltub taiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism -inimeste tegevus s6ltub eeskätt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. MANDRI geogr peavoolid peale Vidali Jean Brunhes vidali propageerija Juhtivale kohale tõusis prantsuse geograafia(Emmanuelle de Martonne) MUUD VOOLUD Geopoliitika- halford mackinder esimene geograadiaprof Inglismaal. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga
4. Tõelist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. 5. Looduse ja inimeste vahekorda mõisteti kaheti. Varasem, ritterlik-ratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism: inimeste tegevus ja käitumine, sõltub täiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism: inimeste tegevus sõltub eeskatt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. Mandri-Euroopa geograafia peavoolud pärast Vidali Juhtivale kohale oli tõusnud prantsuse geograafia. Tolle perioodi suurim saavutus on ilmselt seeria "Geographie universelle" (1927-1949).. Seeria toimetaja ning ideeline juht, aga samuti mitmete oluliste osade (Kesk-Euroopa, Prantsusmaa loodusgeograafia) autorgi oli Emmanuelle de Martonne.