Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
etoloogias mitmesuguseid loomade poolt kasutatavaid
spetsiaalseid poose, tantse, rituaalseid häälitsusi, lõhnu, mustriornamente jms,
mis toimivad loomade omavahelises suhtluses biosignaalidena.
Displeid kalduvad olema • liigisiseselt fikseeritud, invariantsed • liikidevaheliselt
väga selgelt eristuvad • keskkonna poolt suhteliselt vähe mõjutatavad, seega
vastavad nad suhteliselt hästi sellistele käitumismustritele, mida varases
etoloogias nimetati fikseeritud tegevusmustriteks ehk FAP-ideks.
Parsimoonia printsiibi kohaselt • kaks liiki, millel esineb mingi ühine keerukas
käitumuslik displei, on suurema tõenäosusega sugulased omavahel kui kolmanda
liigiga, kel see omadus puudub. See avab mõnikord võimaluse kasutada displeisid
loomade põlvnemise ehk fülogeneesi rekonstrueerimisel, nii nagu on läbi aegade
kasutatud ka morfoloogilisi tunnuseid.
Esimesena rakendas seda printsiipi K. Lorenz. Võrreldes parte ja hanesid, leidis
annaabi.ee 
