Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
Lavastajateatris tekkis
ka teatrikunstniku amet nüüdisaegses tähenduses. Tekkis uus lavakujundus.
Stanslavski tegeles kaua ühe lavastusega. Uued tekstid nõudsid uusi teatripraktikaid. Varem ampluaateater,
nüüd keskenduti ansamblimängule. Stanslavski süsteemile on omased kunstiline ühtsus, ansamblimäng,
psühholoogiline lähenemine näitlemisele (alateadvus) ja realism (usutavus), maagiline ,,kui" (peaksime
uskuma, mida näeme) ning läbiv tegevus (süsteem põhines tegevuslikul analüüsil; mis on näitleja mängitav
sündmus ja kuidas ta seda mängib?), pealisülesanne (tegelaskuju põhiidee), vaataja kui kaasaelaja roll
(emotsioon, uskumine).
Tsehhov argielu polüfoonia ja dararabumbia. Pisikesed argised dialoogid, argielu vool. Palju erinevaid hääli,
kes annavad oma teemasid, aga ei koondu selgeteks üksusteks. Tihedalt struktureeritud näidendid, fikseeritud
tekstid. Dialoog on katkendlik tegelased jätavad kõne pooleli, paljud räägivad korraga