Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
Kontrollitud vs. automaatsed protsessid Schneider & Shiffrin (1977):
Tegevuslibastused - Tahtmatult sooritatud tegevus. Tähelepanu häirumisest “mõtted eemal”
Päeviku uurimustest:
1. 40% säilitamise vead
2. 20% testimise vead
3. 18% subrutiinsed vead (järjekorra segiajamine, osa ärajätmine)
4. 11% eristamise vead
5. 5% programmi koostamise vead
laboratoorsed uuringud – frontaalsagara roll tähelapanus ja tegevuses
Tegevuslibastuse teooriad
I. Reason (1992) & Sellen, Norman (1992): kaks töörežiimi
1. Automaatne režiim – sooritust kontrollib kõige tugevam skeem. Kiire. Jäik.
2. Teadliku kontrolli režiim – sooritust kontrollib tsentraalne protsessor/tähelepanu süsteem. Veakindlam. Paindlikum. Aeglane.
II. Skeemiteooria (Sellen & Norman, 1992): Libastused: *Viga kavatsuses, *Viga skeemis , *viga aktivatsioonis, *Viga
Nägemistaju
Distaalne stiimul – keskkonnastiimul
annaabi.ee 
