deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. Tegelased: Armastajapaar, Pantalone, Dottore, Capitano, Arlecchino, Colombina 8. · Martin Luther kirjutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, sellega algatas ta tahtmatult usureformatsiooni · Erasmus Rotterdamist- kirjutas filosoofilisi satiire, traktaate, pamfette jne.
tahab Boccaccio öelda, et see on usule vastuseisev ning ebaloomulik. 6. Commedia del Arte (sõna-sõnalt kunstikomöödia rõhutas teatri kutselisust ja professionaalsust) Commedia dell 'arte' Itaalia renessansis XVI sajandi keskpaigas tekkinud omalaadne ja algupärane rahvalik teater. näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Näidendi valmistekst puudus olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus Tegevuskoomika kõrval oli tähtis kõnekoomika Tegelastüübid pärinesid Itaalia erinevatest osadest, mistõttu oli commedia del'arte'l lai üldrahvalik alus. Tegelastüübi päritolu rõhutades kasutasid näitlejad Itaalia eripiirkondade dialekte. PANTALONE Veneetsia kaupmeeskonda esindav himur sarvekandja DOTTORE Bolognast pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane CAPITANO ärplev tüüpkuju, mis lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest.
rahvuslik teater – commedia dell'arte, mis avaldas kogu Euroopa draamale suurt mõju. Näitetrupp koosnes nüüd elukutselistest näitlejatest. Isegi juba žanri nimetus ise rõhutab professionaalsust. Kogu commedia dell'arte'i tekst improviseeriti näidendi käigus. Ühtegi valmisteksti ei kasutatud. Sellepärast oligi vaja professionaalseid ja sõnaosavaid näitlejaid. Selle žanri puhul said oluliseks nii kõne- kui ka tegevuskoomika. Koomilisust loodi tüüptegelastega, kes kordusid näidendist näidendisse ja kandsid alati maske. Ainult armastajapaar ei kandnud kunagi maske. Žanri tegelastüübid pärinesid sageli eri Itaalia osadest, mistõttu taheti tegelase päritolu rõhutades kasutada eri Itaalia dialekte. Üks tüüptegelane oli näiteks Pantalone, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda. Kõige rohkem meeldisid publikule teenrid ehk džannid, kes veiderdasid ning kelles igaüks kandis mingit erijoont
annaabi.ee 
