1. Saatja impulssvõimsus P = 1,0 kW. 2. Radari keskmine sagedus on f = 6,8 GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus = 1 sec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil = 2 kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G = 41 dB 6. Radari objekti hajumispindala on =20 ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 ×10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel 196 m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. · minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f = 12 MHz. Ülesanne nr. 4. Raadiosignaalile sagedusega 60 MHz mõjub harmooniline müra sagedusel 68 MHz.. Kui signaali ja müra suhe on 3 dB, leida · signaali ja häire segu kuju;
3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit 13 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T 1 10 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari : Tegevuskaugus Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. minimaalne tegevuskaugus kauguse lahutusvõime kiiruse lahutusvõime asimuudi lahutusvõime kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga Δf MHz. Ülesanne nr. 5. Arvutada ja esitada sondeeriva raadioimpulssi määramatuse funktsioon MATLABi abil,
2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 × 10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. · minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f MHz. Ülesanne nr. 5. Arvutada ja esitada sondeeriva raadioimpulssi määramatuse funktsioon MATLABi abil, kui
olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi vibraatorist. 1895 kordas A. Popov O. Lodge´i katseid ja tegi parandusi katseseadmes. 1895 mais demonstreeris A. Popov elektrivõnkumiste avastamise aparaati, mis reageeris võnkumiste allikast 30 sülla ( 64 m ) kaugusel. 1895 kevadel alustas katsetamist G. Marconi ja saavutas aasta lõpuks tegevuskauguse umbes 3400 m. 1896 esitas Marconi patendiavalduse. 1901 õnnestus tal luua side üle Atlandi ookeani (3600 km ). Elektromagnetlaineid (kiirgust) on liigitatud rühmadesse nende tekkimisviiside järgi. Osad nn. kattealad vihjavad sellele, et selles kohas laineid võib tekitada kahel viisil. Mõningad osad on nn. ülemineku osad, kus ühe kiirguse omadused nõrgenevad või muutuvad tugevamaks , naaber - kiirgusel on samal ajal toime vastupidine.
annaabi.ee 
