"tegevuskapitaliks" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

Soome ministrid olid kahtlevad, kas eestlasi on üldse võimalik aidata. Regulaararmeeüksusi ei saadetud, kuid saadeti relvi (vintpüssid, laskemoon, suurtükid). Enamasti oli tegemist vanade ja rikkis relvadega, mis tuli kõigepealt korda teha. Välislaenu taotleti mitmetelt Soome pankadelt. Kaasas olid ka siinsete pankade garantiid. Juho-Kusti Paasikivi (tollane pangadirektor) abil saadigi Vabadussõjaaegne ainus välislaen (20 000 000 marka). Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000 marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen