Rahvuslik Ärkamisaeg
1884. aastal Otepääl õnnistas sisse oma sini-must-valge lipu. Tähtsaimat osa etendas
selles Villem Reiman. Viljandimaa patriarhaalsest taluperest pärit mees oli juba varakult
tugeva rahvusliku meelsusega. Ta sai hea hariduse ja tõusis venstusreformide vastu
protestiva noore põlvkonna vaimseks liidriks. V. Reimani juhtimisel kujunes Eesti
Üliõpilaste Selts juba 1880. aastate lõpul Eesti juhtivaimaks kultuuriorganisatsiooniks.
Tähtsat rolli rahva eneseteadvuse ning tegevusjulguse taastamisel etendas V.
Reimani ning A. Grenzsteini poot algataud massiline karskusseltside asutamine 1880.-
1890. aastate vahetusel. Valitsuse poolt soositud ,,karskustöö" kõrval tegelesid need
enamuse ,, eesti asja ajamisega", õpetades rahvast ühtlasi ise oma asja ajama. Selts on ju
riikluse kool.
1890. aastate algul on kogu ühiskonnaelus tunda uut tõusu. Rahvuslik leer hakkas
tegema ettevalmistusi venestusmeelsete põhikantsi Eesti Kirjameeste Seltsi
ülevõtmiseks
annaabi.ee 
