Ekspressionism luules ja draamas
Peatselt keelati
Benni teoste avaldamine.
Ekspressionistliku draama keskpunktis seisab protagonist (peategelane), kelle subjektiivsed
meeltemuljed, elamused ja nägemused määravad kogu näidendi maailma ilme. Teda
ümbritsev keskkond on sageli esitatus grotesksena, kõrvaltegelased on üldistatud tüüpkujud
(Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade
vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili
kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid
vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba
tekstis etendavad tähtsat rolli visuaalsed teatrikujundid.
Ekspressionistlikele teatrilavastustele on tunnuslikud teravad rütmid, massid ja kõnekoorid.
Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses