„Seitse venda“ Aleksis Kivi
Ometi teeb ka Eero oma nooruslikus
õhinas kõik tembud vendadega kaasa. Vanemas eas saab Eerost tunnustatud
ühiskonnategelane, kes haridused edendamiseks ei põlga tööd ega vaeva.
,,Seitsme venna" ülesehitus määrab põhiprobleemi-peategelaskonna (seitsme venna)
kohanemine ühiskonna eluga, millele kõrvalintriigina liitub vendade omavaheliste suhete
jälhimine. Lahendus on antud üksteisele sisuliselt järgnevate episoodidena, mille hulgas
leidub hoogast tegevsut, näidendilist dialoogi, muinasjutte, muistendeid, laule.
Vahelepõimingud küll kahandavad sündmustiku hoogu, kuid lisavad teosele ka võlu ja
väärtust. Õnnetunult on kasutatud kontrastivõtet nii tüüpide kui ka tegevustiku kujundamisel.
Vendade vastandamine põhiomaduste alusel (Juhani-Eero, Juhani-Aapo) teravdab karaktereid
ja tekitab koomilist elevust. Romaani lõpposas, mis esitab kokkuvõtteid seitsme venna
eluaastatest, muutub esitusa ülelibisevaks, vastuolusid tasnadavaks.