Virve Kiisa
juhtus. Kuna ta majanduslik seis ei olnud hea, siis läks ta tööle. Isa tervis
halvenes ja vanematest said vaesed kolhoosnikud. Ja nad olid pahased, et
Virve ei jätnud võidusõitu. Virve veenis oma vanemat õde Õilmet, et ta ka
hakkaks motospordiga tegelema. Ja siis sõitsid nad juba mõlemad. Nad
võistlesid Venemaal, Lätis ja Gruusias. Nad õega olid kõvad tegijad.
Venemaal juhtus neil igasuguseid põnevaid juhtumeid.
Varsti sündis Virvel poeg Tõnis. Tema pärast lõpetas ta tegevspordi ja
hakkas tööle treenerina. 3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga
Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema
nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad
korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema
ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja
karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti
naismotoorsportlasena omistati mulle 1951