N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning
Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel. Kui puuduks atmosf oleks keskmine temp 15 asemel arenemisfaasist. Ööpäevane käik- keskpäeval, mil päike (maa,lume,vepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, -23. Boltzmanni seadus- iga keha neelab asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese värvus, niiskus, teiseltpoolt aga kiirguse lainepikkusest
Välistegurid: Astronoomilised, Päikese kiirgusvõimsus, Maa orbiidi asend Päikesesüsteemis, orbiidi karakteristikud, Maa telje kalle, Maa pöörlemiskiirus · Geofüüsikalised välistegurid: Maa mass ja suurus, Maa gravitatsiooni- ja magnetväli, vulkanism Kliimasüsteemi sisetegurid: Atmosfääri koostis ja mass, ookeani koostis ja mass, mandrite ja ookeanide paigutuse iseärasused, maismaa reljeef, maismaa ja ookeani tegevkihi struktuur, biosfääri mass, krüosfääri mass kirjelda hüdrosfääri kliimakomponendina - Maailmameri, veeringe on olulisim etapp ookeani pinnalt veemasside ülekandumisel atmosfääri. Atmosfäär ja hüdrosfäär annavad üksteisele üle soojust, massi ja liikumisenergiat. Erinev soojusmahtuvus ning ookeani hiigelmass. Ookeani keerised vs tsüklon ja antitsüklon.
kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. 23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus? On maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. 2 24. mis on tegevkiht? Nimetatakse seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus, värvus ja niiskus), teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. 25. mis on kiirguste summad ja kus neid kasutatakse? On kiirgusenergia hulgad, mis langevad pinnaühikult (cm2) vaadeldava ajavahemiku kestel. Kasutatakse paljudel klimatoloogiliste ja keskkonnaalaste küsimuste lahendamisel. Kiirguskliima 1. mida mõistetakse solaarkliimana?
arvväärtus). Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. 8) Tegevpinna efektiivne kiirgus Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va. tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust (maa-, lume- ja veepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, värvus, niiskus vm; teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. Nii tungib pikalaineline kiirgus taimedeta tihedas pinnases murdosa millimeetrini, kuna kohevas pinnases võib see ulatuda sentimeetri sügavuseni. Tegevkihi paksus lühilainelise ehk päikesekiirguse suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. Taimkattega pinnase puhul loetakse tegevkihiks ka taimkatet ennast
Kui muld on hästi kobe, siis on kokkupuutepunkte vähem, siis on protsess aeglasem ning vastupidi (tiheda mulla puhul). 2. Osakestevaheline soojuskiirgus üks osakene annab teisele soojust ning vastupidi. 3. Vee ja õhu liikumine pinnases e konvektsioon osatähtsus sõltub ilmast. Kui on tugev soe vihmasadu, siis sellest ülekantav energia ületab mõlemad eelnevad kaks. Aga kuivas pinnases, kus liikuda saab ainult õhk on protsess väga nõrk. Tegevkihi energiabilanss kiht, mis energiavahetust kannab. Kihi paksus sõltub pinnase iseloomust. Kui on tihe, siis mõni millimeeter või sentimeeter, aga hõredamatel pindadel võib olla ulatuslikum. Selle kihi ulatus võib olla väga suur. See kiht saab ja annab ära energiat kiirguse kaudu (seda näitab meile kiirgusbilanss B palju saab juurde või annab ära). Kui pinnast antakse energiat sügavamale või saadetakse sügavamalt pinnasest energiat juurde
annaabi.ee 
