Kehakeel
Samamoodi tekib mitmemõtteline sõnum, kui vanem teadlikult püüab karistada käitumist, mida ta tegelikult
hindab: sõnalise kriitika või noomitusega lapsele kaasneb huulte ümber hõljuv allasurutud, aga siiras naeratus ja
rõõmsad silmad, mis püüavad näida pahasena. Vanem mäletab oma välist käitumist ning usub, et ta on oma
kohustuse täitnud, kuid laps mäletab alatooniks olnud verbaalset sõnumit ning järeldab sellest oma tegeviisi
õigsust. Seega psühholoogide soovitus parim viis on viia sõnad ja kehakeel vastavusse ning noomida või
karistada last tõesti siis, kui peate seda siiralt vajalikuks. Oma tundeid varjates ajate lapse lihtsalt segadusse
(Pease 1994: 110).
Kasutatud kirjandus.
· Alcock, E., D. W. Carment and S.W. Sadawa, A Textbook of Social Psychology. 3rd edition Canada, Inc
Scarborough, Ontario 1994.
· Anne 4/ 2000, lk 48 49.
· Horisont 1/ 2000, lk 56.