Kõnetegevuse psühholoogia
nägemise, haistmise maitsim jne teel ja leaivaga seotud toiminguid sooritades kujundid
protseduurid jne.; emotsioonid/hoiakud (kes mis maitsega meelldib, teeb ise või ostab)'
Kontsept LEIB 2. vt slaid
A, B
Pedagoogoline küsimus, millal, mis aines lastega arutleda seda leivaküpsetus asja. Kui
palju lastel üldse kogemuslkku teavet on: värvus, kuju, suurus, taktiilne teave(kare, sile
tahke, nätske jne), maitsmiskogemus. Kas leiba lõigates ka midagi kuulda on?
Palju on tegemiskogemust? (ehk tegevuskogemust), kas poest osta või ise teha. Me EI
TEA kui palju on vaja lastele leivast rääkida. Igapäevane sõna leib aga see annab nii
palju teavet, sellest sabb nii palju erinevaid asju, infot, tegevust jne tuletada.
KOGNITIIVNE LIGVISTIKA
Kognitiivne keeleteadus püüab mõistas seletada kuidads keeleüksused on seotud teabega.
Probleem kõne mõistmissel ja loome mentaalset (vaimset) baasi.
Lingvistika haru, uuritakse a) keelt( kui..... .... ... )