Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga
kannatlikkus. Neid saab kaudselt siduda looma kiskjaliku eluviisiga, sest kiskjal
peavad olema mõlemad iseloomuomadused, et efektiivselt saaki püüda ning
säilitada loomaliik (Mänd, 1998). Kiskjaliku eluviisiga on ta algusest peale olnud
inimese toidukonkurent ning saanud muiasjuttudest “külarahva vaenlase” tiitli. Hunti
on kujutatud kurja loomana, kes toob inimestele halba õnne ning on kõigile kahjulik,
kuigi ükski loom ei saa olla tegelikuly halb. Samuti on hunt rünnanud inimeste
kariloomi ning teeninud sellega välja inimeste pahameele. (Turovski, 2016)
Omadussõnad nagu õelus, ausus, laiskus, valelikkus ja lihtsameelsus on hundile
üle kantud inimese iseloomuomadustest ehk looma on muinasjuttudes isikustatud
(Mihkla & Tedre, 1980). Muinasjutust leitud väite kohta, et hunt sööb enda järglasi ei
leitud allikaid, mis seda tõestaksid.
3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos)
annaabi.ee 
