Muinasaeg ja selle periodiseering
Tõusis esile metsamesindus.
Vajalikud riistad valmistas iga pere ise oma jõuga, kuid raskemate asjade jaoks olid omaette
meistrid.
Muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatootmiskeskused.
Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, nad valmistasid kvaliteetseid relvi.
Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele, muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbehted,
kerkisid esile hõbesepad.
Üha enam kaubeldi rahvusvaheliselt. Läänemere kaubanduskeskuseks kujunes Visby.
Tegelgi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse toodi soola, hõbe, pronksi, luksuskaupu, välja viidi
karusnahku ja vaha.
Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus.
Eestlaste elamuks oli suitsutuba, palkidest hoone. Tegemist on rehielamu eelkäijaga.
Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Eestis levisid erinevad külatüübid sumbkülad,
ridakülad ja hajakülad.
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaks haldusüksuseks.
annaabi.ee 
