Ta on eesti graafikja kujur. E.Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermangus ning suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine väga tuntud kunstiteos on ,,Põrgu". ,,Abtsindijoojad" on valminud kunstniku loominguliste muutuste perioodil. Tegelesteks on kaks joobunud meest, kellel on kahestunud silmatera. E.Wiiralt on kasutanud pinnatöötluses nii uuritsat kui ka ruletti. Rulett võimaldas tänu peenetähnilisele faktuurile tundlikku vormikäsitlust. Tähnilise pinna hele-tumeduse varjundid toovad esile skulpturaalsete nägude ümarad vormid. Selles maalis on on ühendatud nii Eduard Wiiralti tehniline meisterlikkus kui ka emotsionaalne tundlikkus. Kindlasti on see Wiiralti üks tippteoseid. ,,Abtsindijoojad" on puugravüür.
Kogu teema ning filmi teostus üldiselt on suurepärane näide tolle ajastu õudusfilmist. Koletisfilmidest võib välja tuua filmid nagu ,,Phantom of the Opera", ,,Frankenstein's Monster", ,,Der Student von Prag", ,,The Miser's Conversion". 1930.-1940. aastatel hakati õudusfilme rohkem tootma. Peamiseks põhjuseks oli see, et õudusfilmi zanr jõudis Hollywoodi. Vampiirid ning koletised asendati ulmetegelastega ning ka gootistiil segunes ulmezanriga. Kuigi toodeti ka filme, kus tegelesteks olid endiselt müütidest, kirjandusest ning pärimustest pärit tegelased, siis üha enam toodi filmidesse ka uusi tegelasi, kes olid välja mõeldud. Kuna õuduszanr oli muutumas üha populaarsemaks, siis tekkis ka näitlejaid, kellest said elukutselised õudusnäitlejad. Näiteks Bela Lugosi'st ning Boris Karloff'ist said elukutselised õudusnäitlejad. 1950.-1960. aastatel tekkisid uued zanrid õudusfilmides nagu maailmalõppu kajastav õudusfilm ning deemonlik õudusfilm
annaabi.ee 
