lihttööline) Sotsiaalne ebavõrdsus-ühiskonnaliikmete erinevus:kellelgi on midagi rohkem kui teisel nt töö, vaba aeg, raha, teadmised,tervis,tutvuskond, haridus Põllumajandusühiskond (agraar ühiskond)-hõimud jäid paikseks,hakati tegelema karja kasvatuse,põlluharimisega,kujunesid esmased riigid,hiljem arenesid ka käsitöö ja kaubandus Tööstusühiskond-kui tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle,vajab hulgaliselt lihttöölisi Tööstusliku pöörde eelduseks olid teaduse ja tehnika areng(nt aurumasina leiutamine)ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu Postindustriaalühiskond-tööstusjärgne ühiskond,isel kõrgtehnoloogia kasutamine,vajab haritud spetsialiste Info-ehk teadmusühiskond-ühiskond, kus majandustegevus tugineb teadusuuringutele,oluliseim tulemus on maailmamajanduse globaliseerimine,
1.3. Ühiskonnamudelid Põllumajandusühiskond (agraarne)- hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Inimesed valmistasid elatusvahendeid, millest suurem osa tarbiti ise. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Linnad on agraarühiskonnas enamasti vähetähtsad (elas umbes 5% elanikkonnast). Tööstusühiskond- tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle. Tööstuslik pööre (tööstuslik revolutsioon) sai alguse 18. sajandi lõpul Suurbritanniast ja levis 19. sajandil üle Euroopa. Eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Suure osa tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas linnastuma. 20. sajandi viimasel veerandil hakati rääkima postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast
annaabi.ee 
