KEEL KUI SÜSTEEM
keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid.
Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku
lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele
ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed.
Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate
arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte
võrdlusega tegelebkontrastiivne keeleteadus; selle saavutusi rakendatakse teise keele õppes
ja keelepedagoogikas. Keele funktsioneerimist suhtluses uurib pragmaatika. Keele ja
üksikisiku mõtlemise seost, samuti lapse keelelist arengut ning kõnepatoloogiat
uurib psühholingvistika.
Euroopalik keeleteaduse traditsiooni aluseks on antiikaja filosoofia. Eeldati, et keele ja
mõtlemine on seotud. Keeleuurimine tähendas seega mõtlemise uurimist. Et keeles ei ole
kõik loogiline ja korrapärane, pani tähele Demokritos
annaabi.ee 
