Lõputu Kohvijoomine retsensioon.
Ta suhtus külma närviga kõigesse, mille peale
tavalised kohvikukülastajad ja ettekandjad närveerima hakkasid. Aga miks ta
peakski erutuma asjade peale? Ta on ju igavik, aeg, vanim kõigist. Mitte miski ei
suudaks teda rööpast välja viia, sest arvatavsti ta juba teab, mis juhtub ja saab.
Isegi, kui ta ei teaks tulevikku, aimaks ta, mis teda ees ootab. Ajalugu kordab
ennast pidevalt, ainult võttes teist vormi ja kuju ning uuenedes väliselt aja
möödumisega. Tegeleaskuju oli selgelt erapooletu ja konservatiivne, ta ei võtnud
endale pooli, ning rääkis kõigiga, kes iganes tema lauda istusid või ei istunud.
Peaasi et kohv oleks serveeritud ja jutukaaslased olemas. Sest kohvijoomine ei
kao kuhugi. Ja kui ka kaob, on alati olemas varuvariandid, mia juua.
Lõputu kohvijoomine on väärt teos. See avab vaatajate silmi, kui selle üle
sügavlt järele mõelda. Enne etendust soovitan kindlasti läbi lugeda raamat. See