Vana Kreeka
hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev
maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke vaid
mõistusepäraseid seletusi.
*Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust
kui maailmakorralduse üldist alust.
*Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased
filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks.
*Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle
liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma
mõistusepäraselt.
*6.saj. e.Kr. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda just nii tegi. Tema arust oli
ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud
veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette
annaabi.ee 
