Naljandid ja anekdoodid
Tavaliselt lähtub motiiv rumalalt
tegelaselt, kes hoiab mingit kurssi või teeb mingi teo, mis kutsub esile kavala tegelase
vastureaktsiooni: härra on alamate vastu ülekohtune; peremees on söögi või palgaga liiga kitsi;
vanatüdruk jahib noort poissi; keegi rikub abielu; naine on väga laisk, sööb liiga palju või tikub
kõike välja lobisema; ema püüab kosilase eest varjata oma tütarde puudeid jne. Vastavalt on ka
enamik tegelaspaare eesti jt. rahvaste kavalusnaljandites "elulised" ning sotsiaalselt märgistatud:
peremees ja sulane, rikas ja vaene mees, härra ja talumees, pastor ja talumees, härra ja kutsar, härra
ja toapoiss, pastor ja köster, pastor ja kellamees. Tegelased võivad ka ühe ja sama jutu variantides
nimelipikuid vahetada (eriti nt. härra pastori või papiga), kuid sotsiaalselt alam on ikka võidumees.
Mees ja naine on kavalusnaljandites samuti tavaline paar, mees võidab küll sagedamini, kuid tuleb
annaabi.ee 
