Naljandid ja anekdoodid
Miskipärast on kilplase vasted ka mitmes muus keeles kohanimetuletised, nt. soome hölmöläinen ja
vene ïîøåõîíåö, seega näivad simuleerivat etnilisi nalju. Eesti naljandites ongi kilplasnaljade
tegelased kõige sagedamini tõesti etnilised -- mitmesuguste Eesti paikkondade asukad (hiidlane,
saarlane, setu, tartlane, rannamees) või muulased (juut, mustlane, venelane, lätlane), harvem ka
sotsiaalsed "marginaalid" (rätsep, sant, kerjus); kilplane ise pole meil algupärane tegelasnimi.
Kilplased ei tunne kõige elementaarsemaid looduseadusi, esemeid, inimtegevuse eesmärke,
töövõtteid ega suhtlemisreegleid. Nad külvavad soola, koristavad vilja püssiga, lüpsavad kanu,
viivad lehmi katusele rohtu sööma, püüavad munadest poegi välja haududa, raiuvad oksi, millel ise
istuvad, üritavad palke pikemaks venitada, valgust kotiga tuppa kanda, jääaugus tangu keeta, kuival
maal ujuda, ei tunne kella, sitikat, kuud, vorsti jne