Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
Vaataja elab kaasa Vaatajale näidatakse
Huvi lõpplahenduse vastu Huvi tegevuse vastu
1. Sündmustik kaob draamale iseloomulik lahendusele-suunatus. Näidendi stseenid on iseseisvad, ei
moodusta terviklikku sündmusrida. Pinget loob asjade käik.
2. Poeetiline aegruum hüljatakse keskendusprintsiip. Ainest püütakse esitada täielikult ja detailiseeritult.
Panoraamne, laiuti haarav aegruum. Palju tegelasiga.
3. Kunstiline kommunikatsioon lõhutakse draama absoluutsus, endassesuletus.
a) kirjeldavad ja kommenteerivad remargid suunatud lugejale.
b) autori "kohalolu" näitavad selgitavad plakatid, projektsioonid, pealkirjad jms.
c) dialoogi eepiline struktuur: tegelane kaugeneb situatsioonist, et pöörduda kommentaariga publiku poole.
Lõhutakse sein saali ja lava vahel.
d) mõned tegelased toimivad ainult või lisaks vahendajatena näidendimaailma ja publiku vahel.