Maailmakirjandus
inimloomuse vastu. Varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate ümber. Tavaliselt paigutab ta
tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti
lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, st sotsiaalne absurd. Tulemuseks on freudismisugemetega
psühholoogiline analüüs tegelasesiseselt vaatepunktilt, kasutades minajutustuse vormi. Vetemaa proosaloomingus on olulisel
kohal viiest lühiromaanist koosnev tsükkel: ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967), ,,Väike reekviem suupillile"
(1968), ,,Munad hiina moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse
romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan - ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971/1972) ilmus
1987.