RICHARD WAGNER
räägib luigerüütlist.
LUIK -- tuleviku ettekuulutaja, jumalik olend. Ludwigi jaoks oli luik graatsia ja
väarikuse kehastus.
Luigerüütel muutus Ludwigi jaoks elavaks ülluse ja elegantsi kehastuseks.
Ludwig elas Schwansteini lossis (luigekivi), kus teda ümbritsesid kõikvõimalikud
kunstipärased luiged. 15. aastane kroonprints kuulis "Lohengrinit"ja nuttis
meeleliilgutusest. Algas Wagneri vaimustus.
Ludwigit ei haaranud ainult Wagneri muusika, vaid tervikteos. Tegehikult oli
Ludwig ebamusikaalne. Tema õpetaja nimetas oma viimase tunni andmise
päeva oma õnnepaevaks. Ka Wagner leidis sama, aga ütles, et Ludwigile on
antud poeetiline hing.
Ludwig ümbritses end luigesümboolikaga ja lõpuks hakkas end samastama
luigerüütliga -- uksildus, soov põgeneda oma unelmatemaale. Ludwig õppis
pähe "Lohengrini" tekstiraamatu ning luges ka teisi Wagneri teoseid. Wagneri
muusika avaldas talle deemonlikku mõju. See mõjus ta närvidele valulikult ja