Nüüdiskirjandus
laatadel. Iseenesest see suhteliselt veider lause. Taas tegemist mingi loeteluga, tundub nagu
oleks siin mingeid poplaulu sõnu või midagi sellist parafraseeritud.
Poodidest paljuski puudutab see lõik siin kirjutamist, olme kirjeldamist. See on midagi
sellist, mis ühelt poolt ei kuulu kõrgkirjandusse, ei ole oluline teema kunstiliste
ambitsioonidega kirjanduse jaoks, vähemalt 80ndatel. Oluliseks on ikkagi mingid tegalsed,
nende sisekonfliktid, maailmavaade, filosoofia jne. Siin on viide ka modernistliku
kõrgkirjanduse mallile läbi Prousti. Kõik see, mis puudutab igapäeva, pole kunstilise
atmosfääri loomisel oluline, esteetiliselt tähtis. Siin räägitakse, kuidas ja mida kunst võiks
kirjeldada. 90ndatel Unt avaldab ise kaks raamatut ,,Argimütoloogia", ,,Uued
argimütoloogiad" mis koondavad Eesti Ekspressile kirjutatud argimütoloogiast jutte. Unt