Marie Under
Underi teiseks ja viimaseks
abikaasaks oli Artur Adson.
Eesti Vabariigi ajal hakkas Under n-ö ajaluulet looma. Eeskätt oli tema
luule psühholoogiline, mis kajastas tundeid ja eri ajaloojärke. Tema luulet
läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja
varju vahel. Underi luules esineb ka palju piibli motiive. Üheks selliseks
luuletuseks on näiteks Marie Underi luuletus „Laatsarused“
Laatsarused
Teeveerud täis on vaeseid Laatsarusi,
Neid veristanud elu raisakull:
Neid purend sõja sajasuine susi.
Ons inimene siis see vilets hull,
Kes väristustes rappub nagu peru,
See kägarasse kerind elav null!
Ja sääl see veider iseveerev käru,
Mil inimpää, mis luitund kätest kist
Seas tramme väntab: jalutu ning näru.
annaabi.ee 
