Arbujad
See on autori
pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem
ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata.
Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust".
Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega,
kui sa sõrmil hoides vikerkaare ringe
käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega
Jumal enam isegi maad seda neetut.
Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut,
et vaid marus rohtu sattud kalamaimu,
kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge
koju viia. Aga teest tal polnud aimu.
Kandsid teda iga kalapesa suule,
hulga aega silmad vajund vette maha.
Kui ta viimaks koju jõudis, ytles: Kuule,
Sinu peost ma enam minnagi ei taha.
Jeesus, kordan nagu silitust Su nime
pimedusse, lambile ja tähtedele.
(Uku Masing) 7
Paul Viiding