Naljandid ja anekdoodid
kindlapiiriline rühm nalju pälvimatust, juhuslikust õnnest (AT 16401674). Selle rühma naljade
hulgas on aga mitmeid ülilaia levikuga jutte, mis on nähtavasti ka ülipopulaarsed olnud kõigil
rahvastel, kes neid tundnud on. Siin tuleb juhtumisi ette ka kavalus- ja kilplasnaljanditele omaseid
motiive, kuid lõpplahenduse annab ikka mingite asjaolude õnnelik kokkusattumine. Jutus "Vahva
rätsep" (AT 1640) püüab hobuse selga köidetud rätsep hobust peatada, haarates mädast teetulbast,
mis jääb talle kaenlasse, või sööstab, tõrvik käes, püüdma koera, kes oli varastanud ta lihatüki --
vaenlased ehmuvad neid vägitükke nähes ja põgenevad. Jutus "Kõiketeadja arst" (AT 1641) loetleb
ebaarst talle lossis pakutavaid roogi, kuid roogi serveerivad teenrid, kes on toime pannud mingi
varguse, arvavad, et selgeltnägija tuvastab vargaid. Peamiselt slaavilise levikuga jutus AT 1643
vihastab loll kase peale, hakkab seda kirvega peksma ja leiab puuõõnde peidetud rahapoti