Loodus võrdles oma eluga. Tema meeleolu muutus palju paremaks kui ta sai looduses viibida. Tema lemmik paik oli kaevu ääres, kus asus allikas. Näited: ,,Linn ise pole kuigi õdus, ümbruse loodus aga on kirjeldamatult kaunis."(lk8) ,,Oli oivaline päikesetõus. Ümberringi kastene mets ja värskenenud põld!"(lk40) ,, .. siis pean ma ära saama, looduse rüppe, ja siis uitan ma mööda kaugeid paiku, siis pakub mulle rõõmu järsu mäe otsa ronimine, raha tegemine läbi teetu metsa, läbi põõsastiku, mis mind kriimustab, läbi kibuvitsatihniku, mille okkad mind torgivad. Siis hakkab mul veidi parem" (lk 86) ,,Kuulama koobastest kostvat vaimudeägamist, mis mattub mägedest voolava kärestikulise jõe kohinasse, ja surmani õnnetu piiga hala oma armsama, ülla sõjamehe kalmul, mida tähistavad neli sammaldunud kivi rohus."(lk133) Werther ja inimesed Milline oli Wertheri suhe inimestesse? Huvitus väga sellest mida inimesed talle rääkisid. Tema kallim oli Lotte
eneseületushetkil. Magusalt läbi mu loomuse põikus üksolek mulla ja tõega, milles peab sobima võluga võikus lihtsalt kui lihase õega. Kirjas on öeldud, et armastus käitub sageli veidralt kui varas: siseneb vargsi ja võitjana läitub südames andumisaras. Võrdsetes annustes õndsust ja valu küpseb ta mürgiseis tarjus. Kes neist on maitsnud, see nõrkevijalu käib oma suuruse varjus. Mustade merede metsikuil rannul maastik on ohtlik ja teetu; sääl oma pühima unelma kannul hulgun kui jumalast neetu. Ah, et ma laulan ja keegi ei kuule mu hõõguvaid helitiraade. Nad lendavad tagasi väsinud suule, nõutuse nukrusest saadet. Kasutult kaovad kui unenäopaines parimad päevad ja püüded. Pilvini paisuvas jäikuselaines lämbuvad uppuja hüüded. Ag, et ma pihin ja kellegi juures ei ole mu avalust vaja. Hüljatult ebalen sünguses suures vaikima manatud ajas. Meeletud tähed mu ulmaderiigist