Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
erakorralise meditsiini osakonda.
33.1. Vigastuste põhjused
1) Liiklusõnnetused
Vaatamata seaduslikult reguleeritud meetmetele, nagu kiivri kandmise ja turvavöö kasutamise
kohustus, ja liiklusvahendite paremale kaitsesüsteemile (blokeerumisvastane pidurisüsteem,
turvapadi jne), on liiklusõnnetused endiselt suurema osa vigastuste põhjustajateks liiklussageduse
ja -tiheduse pidevalt suureneva tendentsi tõttu. Ilmastikuoludel, kellaajal ja teetingimustel on suur
seos liiklusõnnetustega.
Peamised tegurid
Mootorsõidukitega toimuvad liiklusõnnetused võib jagada teatud kategooriatesse kaasnevate
tüüpiliste vigastuse alusel. Võimalike vigastuste tekkemehhanismi põhikontseptsioon on
ühesugune: liikumise kineetiline energia absorbeeritakse ja selle energia absorbeerimine ongi
sõidukis viibinud inimesele vigastuste põhjustaja.
Liiklusõnnetus on kõige sagedamini esinev õnnetuse liik, kus toimub frontaalse kiiruse
vähenemine
annaabi.ee 
