Tõde ja Õigus II Terve tekst
tema kõrvad ei pea karusselli saksa keelele vastu. ,,Liebe Tante, liebe Tante, mina ei voib
kuulama, mina ei voib!" karjub ta, kui tanta hakkab saksa keelt rääkima. Sina räägi temaga vene
keelt, kui juhtub, ja see juhtub tingimata, sest printsess armastab rääkida. Minuga räägib ta alati
saksa keelt, seda pead sa teadma, sest mind ta tunneb ja minu saksa keelt ka... Soo, ja nüüd
võime minna, rüüpa oma teetilk klaasipõhjast veel ära, sest milleks järele jätta! maksma peab
niikuinii täie raha. Kõigega kokku kakskümmend viis -- naeruväärt vähe, kui õieti mõelda. See
tähendab, kahe inimese toidu eest ainult kakskümmend viis, sest nüüd pead sina ka minu eest
maksma; parvevenelasele, sellele kõrilõikajale maksin ju mina sinu eest. Nii et siis oleme tasa.
Väike vahe, mis jääb, selle annan sulle pärast ära, seltsimeeste asi. Ma ei taha praegu