Karula Rahvuspark
2.Loodus
2.1 Maastik
Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks
pinnavormideks Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik).
Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja
tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt
tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem
mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1).
Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima
metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70%
rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid
loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks